Hoidke roboti pihustusrada ainult seal, kus see sobib uue seadistusega. Düüsi vahetamine võib muuta nii tööriista geomeetriat kui ka vedeliku jalajälge; vedeliku muutmine võib muuta mustrit isegi siis, kui robot järgib täpselt samu punkte. Enne kummagi asenduse aktsepteerimist võrrelge muudetud seadistust tegelike sihtpiirkondadega registreeritud tingimustes.
„Vahetusotsik sobib. Kas me saame programmi jätkata?“
Kontrolli, mida tähendab „sobib“. Düüs saab kinnituda sama ühenduse külge, kuid selle väljundava võib olla erinevas asendis või nurga all. See muudab roboti programmeeritud tööriistapunkti ja pinna vahelist suhet. Enne salvestatud punktide korduvkasutatavatena käsitlemist kinnita füüsiline väljundava ja lähenemine.
Seejärel kontrollige esitatud mustrit. Laiem muster ei ole automaatselt parem alternatiiv: see võib ulatuda külgneva alani, mis peaks jääma kuivaks, või jaotada vedelikku sama sihtmärgi ulatuses erinevalt. Kaks lameda pihustina kirjeldatud otsikut võivad erineda läbilaskevõime, nurga ja tilga suuruse poolest. Ekvivalentsusväitena kasutage pakutud otsiku enda andmeid, mitte mustri nime.
Videomaterjal pakub selle arutelu jaoks praktilist geomeetriat: punane robot kannab pikka piiki, suunates nähtava veejoa vertikaalse, ümmarguste süvenditega tooriku poole. Piik muudab kõrgust ja asendit. Sarnaste süvenditega kavandatava töö puhul väärib süvendi seina väljalaskeava avatud pinnast eraldi kontrollimist.
Robot suunab veejoa ringikujuliste süvenditega töödeldava detaili poole. Video 00:20.
"Kui asendame vee tootmisvedelikuga, mis siis muutub?"
Efektiivne pihustusnurk sõltub kaugusest, viskoossusest, düüsi mahutavusest ja töörõhust. Katalooginurgad põhinevad tavaliselt veel; seetõttu vajab erinev vedelik pealekandmiskontrolli, eriti kui katvus on kriitilise tähtsusega. Pindpinevus ja viskoossus mõjutavad ka mustri moodustumist. Sama roboti kiiruse hoidmine ei hoia neid vedeliku omadusi konstantsena.
Enne võrdlemist registreerige tegelik vedelik ja selle olulised töötingimused, otsik, varustustingimused ja sihtkaugus. Veenduge otsiku ja niisutatud varustuskomponentide materjalide ühilduvuses. Sobiva pihustusmustri ja sobiva materjalide kombinatsiooni valimine on eraldi ostuotsused.
Kasutage kavandatud protsessi jaoks kokkulepitud proovivõtu- ja vaatlusmeetodit. Kui eesmärk on pesemine, kontrollige asjakohast järelejäänud saastumist; kui eesmärk on mõni muu vedeliku kasutamine, määrake selle tulemus vastavalt. Tootmisvedelikuga tehtud katse peaks andma sellele kindlaksmääratud tulemusele vastuse, mitte pärima heakskiitu veedemonstratsioonilt.
„Milline test ütleb meile, kas rada muuta?“
Alusta võrdlusega, mis eraldab asenduse. Hoia detail, kinnitus ja registreeritud töötingimused ühtsena, kui kavandatav muudatus seda võimaldab. Enne mitme roboti seadistuse korraga muutmist jälgi vana ja uut mustrit samas sihtpiirkonnas.
Süvistatud osa puhul märkige avatud pind, süvendi sein, süvendi põhi ja nende vaheline üleminek eraldi kontrollpiirkondadena. Kontrollige, kus jalajälg kitseneb, ulatub sihtmärgist kaugemale või jätab katmata riba. Kui probleem järgib süvendi geomeetriat, testige asjakohast lähenemisnurka või kaugust. Kui kogu muster pärast vedeliku asendamist muutub, vaadake enne iga teekonnapunkti korrigeerimist üle düüsi ja toiteallika seisukord.
Kõrvutiasetsevad läbisõidud vajavad samuti uut kontrolli. Kattumine sõltub tegelikust jaotusest, mitte ainult pritsi nähtavast laiusest. Teisest otsikust laenatud fikseeritud kattuvuse protsent võib varjata kas töötlemata riba või liigset lokaalset pealekandmist. Võrrelge ühendatud läbisõite representatiivsel proovil ja muutke marsruuti selle tähelepaneku põhjal.
Lõpetage katse otsusega: säilitada marsruut, reguleerida mõjutatud piirkondi või valida otsik ja töötingimused uuesti. Hoidke võrreldud seadistust ja saadud näidist koos, et hilisemat asendust saaks sama võrdlusaluse suhtes kontrollida.
Öelge EVST-le, millist düüsi, vedelikku või detaili geomeetriat te kavatsete muuta. Jagage olemasolevat katserada ja sihtpiirkondi. arutage sellele muutusele keskenduvat testi.